Märjamaa noorkotkad ja kodutütred seiklemas

Juba traditsiooniliselt peavad Märjamaa kodutütred jaanuari esimese koolinädala lõpul noortekeskuses laagrit. Seekordne laager ei olnud ühe peateemaga, vaid see oli üks paras kompott väga mitmetest kodutütardele vajalikest teemadest.


Õpiti kodutütarde laule, korrati jälle sõlmi, õpiti kaarti ja kompassi ning käidi reaalselt orienteerumas. Üheks põnevamaks õppeks osutus tule tegemise õpe ja samas ka päästekomandos külas käies läbitud tule kustutamise õpe. Veel meisterdati laternat ning õpiti põnevaid salakirju.

Ka said noored selles laagris päris palju süüa. Kõik koos valmistati juurviljasnäkke ning tehti kirjut koera. Lisaks oli see osade kodutütarde ja ka selleks ajaks laagrisse külla tulnud noorkotkaste jaoks perenaise/koka eriala viimaste tarkuste omandamine. Nii ärkasidki noored perenaise kandidaadid juba kell 6 hommikul, et teistele laagrilistele hommikuputru teha ja valmistasid ise oma käega kogu laagrile lõunasöögiks kartulisalatit. Noored kotkad grillisid külma trotsides õues viinereid ja banaane. Viimased maitsesid koos jäätisega lihtsalt ülihead.

Aga, kuna see siiski ainult töölaager polnud ja õppida annab tegelikult kõigest, siis oli seda lustimise poolt ikka ka. Reedel oli laagris filmiõhtu ning laupäeval tuli külla laulja ja näitleja Merit Männiste. Merit rääkis oma tegemistest, laulis koos kaasatulnud isaga ja oli nii vahetu ja rõõmus, et jättis kõigile kodutütardele kustumatu mulje ja palju häid mõtteid. Tüdrukud ei tahtnud Meritit kuidagi ära lasta, aga kahjuks on ta kodutütre east juba välja kasvanud J. Veel mängiti laagris laupäeva õhtul meeleolukat kuldvillakut ning tüdrukute enda eestvedamisel toimus vabal ajal üks pidev tantsulahing. Üllatusena oli selles laagris ka kaua igatsetud ööhäire koos mõningase nuputamise ja värvimuusikaga öödiskoga.

Laagri lõpetamiseks ja läheneva Kodutütarde aastapäeva auks tulid pühapäeva hommikul kohale ka lapsevanemad, õed, vennad ning üheskoos sõideti suurte sõjaväeautodega Mukre rappa. Jäätunud raba oli vaatamisväärsus omaette. Lisaks mängiti natuke ning soovijad said kuulata jutte talvises rabas toimuvast ja muidugi said kõik ka vaatetorni ronida. Kui väikesed ja suured raja lõppu olid jõudnud, peeti pidukõne ja jagati laagri lõpudiplomeid ning tänati abilisi. Lõpetuseks söödi kringlit ja tüdrukute oma valmistatud kirjut koera ning sõideti koju tagasi. Oli üks meeldejääv ja vahva laager!


Eelmine
2016 suvise suurlaageri kokkuvõte
Järgmine
Raplamaa kodutütred ja noored kotkad Silma looduslaagris

Lisa kommentaar

Email again: