Mis sai tehtud... oskuste laager ja mitte lihtsalt tehtud vaid oskuslikult tehtud. Alustame algusest.

Oli idee, mõte ja plaan teha vanusele 14 pluss laagri-õppuse, mis oleks süvendatud õppega metsatarkuste, topograafia, side, meditsiini alaselt, mis seostub noorte kotkaste ja kodutütarde oskuste, teadmiste ja huvidega. Teine alamõte oli seostada ja siduda see kaitseliidu ja naiskodukaitses vajalike teadmistega. Ehk oli plaan teha 2in1 – lõimumine KL ja NKK tegemistega ja põhjalikum õpe. Kui kõik ideed ja mõtted olid paberil kirjas, läbiviijad olemas, ei jäänudki muud, kui pihta hakata. Kokku oli planeeritud neli laagrit ja lõpurännak.

Mis siin ikka pikalt oodata. Esimene laager toimus 26-27 veebruar Kaius. Registeerus 20 last ja kohale tuli 17. Läbiviijateks olid meile appi tulnud Kaiu MPP mehed Siim Illopmägi, Avo Vest, Ürmo Nuiamäe ja Kalev Kiviste. Lapsed kogunesid maleva lattu, kus alustuseks Kalev rääkis lastele Kaitseliidust ja selle olemusest. Jutud kuulatud, hakati laagriks vajalikke asju autole panema. Ööbimiseks telgid, puud, söömiseks katelokid, piiritus, kuivtoidupakid, muud vajalikud asjad: labidad, kirved, vesi jne. Esimene laager tekitas palju elevust, kes pani esimest korda jaotelki püsti, kes valmistas katelokis süüa, kes kaevas väli kemmergut, kuidas telgi ahju kütta, kuidas teha nii, et magades maapinnast külma ei õhkuks jne. Kõigi jaoks oli kuivtoidupakk uus ja huvitav, mis tekitas küll väga põnevust, aga maitseelamust mitte. Esimene päev mööduski laagri püstitamise ja muude rutiinide peale.

Õhtul lõkke ääres rääkis ja näitas  Avo kuidas seljakotti pakkida ja mis alati kaasas peab olema. Samuti sai öövaatlus seadmega vaadata. Iga laagri läbivaks teemaks oli kaardiõpe koos 5-8 km rännakuga. Mitte lihtsalt rännak vaid koos ülessande punktidega. Järgmisepäeva hommikul tutvustasid Kaiu MPP mehed neid seadeldisi, mida nemad kasutavad Kaitseliidus Lecat ehk laserkaugusmõõdikut ja miinipildujat. Kui nendega oli tutvus tehtud mindi kaardi õppesse. See oli ikka paras tuumateadus alguses mõnele, aga hiljem kui mindi kaardi järgi orienteeruma tundus asi juba lihtsam. Milleks tulla kaardi järgi otse, kui saab ka ringiga, eriti siis kui sõber on juba väsinud. Kõik õnnelikult matkalt tagasi, hakkasime laagrit kokku pakkima ja lao poole tagasi sõitma. Asjad maha võetud, laos õigetesse kohtadesse tagasi pandud võis peagi koduteele minna. Lõpurivistusel sai kokkulepitud,et kohtume märtsi lõpus, uues laagris.

Kuna vahepeal kimbutas meid viirus, mis ei lubanud kokkusaada, siis järgmine laager toimus alles 14-16 mai. Selle laagri läbiviijateks tulid meile appi kaitseliitlased Leino Priimägi, Kristjan Düüna, Merko Vaga, Margus Ambos ja Jaanus Smirnov. Laagri läbivaks teemaks oli taas topograafia ja uus teema oli sideõpe. Laager algas nii nagu ikka. Kogunesime reedel lattu, panime varustuse autodele. Sel korral jaotasime lapsed kohe kaheks jaoks ja määrasime jaoülema ja abi. Kogu laagri tegevust kordineeris Leino Priimägi. Seekordne laager toimus Pahklas. Kohale jõudes pidid jaoülemad koos abiga leidma koha, kuhu laager püstitada. Aega läks, aga asja sai. Leiti kohad, nii telkidele, autodele ja muuks vajalikule. Esimene õhtu kulus nagu ikka laagri rutiinile: telkide püstitamine, väli wc, õhtusöök, patrull graafik, ahjuvalve graafik jne.

Järgmisel hommikul hakkas pihta õppetöö. Üksjagu läks kaardiõppesse ja teine sideõppese. Peale lõunat tehti vahetus. Kaardi õppes tuletati õpitut meelde ja saadi ka uusi teadmisi. Kohe prooviti ka järgi, et kas ikka saadi aru, et kuidas kaarti lugeda ja õigesse kohta jõuda. Käidi lugemas sammupaare ja määramas kauguseid. Kauguse määramiseks oli võetud suur veokas ja inimene. Maastikuks sile tee, aga tõusude ja langustega. Nii sain minagi teada, et minul on 100 meetris 60 sammupaari. Tundus kõik uus ja põnev. Sideõpe algas väikse ajaloo tunniga ja siis kohe asjakallale. NATO tähestik, kuuldekoodid jne. Iga laps sai endale Icom raadjojaama. Õpiti õiges järjkorras kokku panema ja lahti võtma. Otsima õigeid kanaleid ja edastama teateid. Kui see tundus selline lihtne osa, siis ees ootas traatside õpe. Sai veetud kaablit nii maapeal kui ka õhus. Ei olnud kõige lihtsam ja kergem. Nii möödus teine päev metsas. Õhtul said telgid kokkupakitud ja teine öö tuli veeta telkmantli all. Selle püstitamine tuli mõnel hästi ja ruttu välja, mõni pusis ikka väga kaua. Aga kõik said telkmantlid püsti ja mitte keegi ei pidanud ööd lageda taeva all veetma. Enne magama minekut pimedas käidi öö hääli kuulamas.

Viimase päeva hommik algas rännakuga. Valmis oli tehtud 6 km matkarada koos punktidega. Seekord olid enamus ülesandes seotud sidega. Kaasa anti raadjojaam, kaart. Matkale mindi paarides, et mõlemad saaksid õpitut praktiseerida. Kui esimesed tiimid jõudsid esimestesse punktidesse, kus oli vaja raadioteel ühendust võtta staabiga ja öelda, et asume punktis X. Saime kuulda igasugu põnevaid asju, aga mitte seda, et asuvad punktis X 😉Siit meile õppetund, et poole päevaga ikka asja selgeks ei saa. Hea meel oli ikkagi, sest raadiojaama oskasid kasutada ja punkti olid üles leidnud. Matk tehtud ei jäänud muud kui anda lastele tagasiside, küsida nende tagasisidet, laager kokkupakkida ja Rapla poole sõita. Asjad lattu maha tõstetud ja oma kohtadele pandud võis koduteele asuda. Kohtume 13-15 august.

Ja ongi käes juba kolmas oskuste laagri nädalavahetus. Kõik algab samamoodi nagu eelmisel korral. Koguneme lattu, võtame varustuse ja jagame lapsed kaheks jaoks määrame jaoülemad ja abid ning asume teele. Seekord võtame suuna Järvakandi ja Eidapere vahelisse metsa. Teemad: meditsiin, luuramine ja muidugi kaardiõpe. Abilisteks kaitseliitlased Leino Priimägi, Madis Liiver, Jaanus Smirnov ja Ruve Sestverk. Esimene õhtu, laagripüstitamine, patrulli graafik, telkide püstitamine jne.

Päev algas sellega, üks jagu hakkas Ruve käe all meditsiini tarkuseid õppima ja teine kuulas Madise teadmisi luuramisest. Mida mindi pärast praktikas ka tegema. Peale lõunat toimus vahetus. Meditsiini kõige põnevamaks asjaks osutus kanderaam, mitte tavaline vaid kokkupandev kanderaam. Enne õhtusööki viidi kõik lapsed luuramis alale, et täpselt vaadata, kus, mis kuidas jne. Paljude suureks üllatuseks oli kasvuhoone, mida peeti väikekaubikuks. Head meelt tegi see, et luurealal oli palju punaseidsõstraid ja neid võis süüa. Ikkagi paremad kui kuivtoidu pakk 😉Koht ülevaadatud, teadmised kirja pandud suunduti tagasi laagriplatsile. Taas tuli telgid alla võtta ja telkmantlid püstitada, et mitte lageda taeva all magada. Hommikul oli näha, kes oli märg, kes kuiv. Nagu juba traditsiooniks on kujunenud, siis viimane hommik algab matkaga. Seekordne rännak ei olnud just kõige lihtsam loodust ja maastiku arvestades. Oli märgalasid, kraave, rinnuni heina, kahtlaseid avasid maapinnases jne, aga mitte midagi ületamatut. Nagu ikka punktid erinevate ülesannetega. Kui oli meditsiin, siis ikka kanderaami kokkupanek ja kannatanu vedamine. Raadiojaamaga ühenduse võtmine. Põnevuse tekitamiseks soovisid lapsed kanderaami aja peale kokku panna. Alguses ei saanud vedama, aga hiljem pidama. Kiireim aeg oli alla 2 minuti. Tublid! Matk tehtud, tagasiside tehtud, laager koos ja tagasi Raplasse. Laos asjad maha ja koju. Kohtume juba kuu ajapärast 17-19 september.

Algab neljas nädalavahetus. Algus sama, koguneme, asjad peale, kaks jagu, ülemad ja abid ning Pahkla poole teele. Seekord oli laagriplats teises kohas. Abiks tulid Leino Priimägi, Mikk Virki, Tarmo Tammus, Reinart Roo, Jaanus Smirnov. Seekord sõime kuivtoitu ainult reede õhtul ja pühapäeva hommikul. Laupäeval toitlustasid meid naiskodukaitsjad Kaja Heinsaar ja Veronika Kosenkranius. Esimene öö veedeti telkmantli all ja teine telgis. Eesmärk oli see, et telgid ja autod oli vaja korralikult ära maskeerida, et öö pimeduses neid öövaatlusseadmetega vaadelda. Ja järgmisel päeval drooniga õhust vaadelda, et kui hästi või halvasti oleme oma laagri maskeerinud. Laupäeval õppisime liikumisviise, käemärke, varitsusse sattumist. Selleks, et asi põnevam oleks, kasutasime paintballi relvasid. Kuna raadiojaamade kasutamine tekitas endiselt segadust, siis kordasime / tuletasime uuesti kõik meelde. See oli lõpurännaku eelne laager, siis pühapäevane matk jäi ära. Samas käidi ööpimeduses enne magama minemist üks tunnike und otsimas, ilma valgustuseta. Õpiti kauguse mõõtmist pimedas. Tuletati meelde sammupaarid 100 meetri peale. Endiselt 60 sammupaari. Kui oled Pahklas, siis ei saa ju nii, et ei külasta Kivikuningat. Une otsingult tagasi, siirduti magama. Ärkvele jäid esimesed patrullijad. Hommikul ärgates oli meil laagris külaline...rebane. Kui pühapäeva ennelõunat oli drooniga laagriplats ülevaadatud võis laagrit kokku pakkima hakata, et Rapla poole teele asuda. Jõudes lattu, asjad maha ja õigetesse kohtadesse võis koju minna. Lõpurännakul näeme!

Ja ongi käes 29.oktoobri kuu varajane hommik, et siirduda oskuste laagri lõpurännakule. Linnulennult on rada umbes 30 km. Kiire varustuse kontroll, autole ja sõit stardi poole võib alata. Rajale minnakse paarikaupa. Kaasa antakse raadjojaamad, et vajadusel ühendust võtta. Külge pannakse träkkerid, et jälgida kuidas ja kus nad liiguvad. Tiimid stardivad iga 20 minuti järgi. Alustuseks on kohe motivatsiooni sirge oma 7 km. Selle sirge lõpus ootab neid Leino, kes küsib metsatarkuste kohta ja laseb ka erinevaid ülesandeid teha. Edasi suunduvad postkasti ja seal on neile jäetud järgmise koha kordinaadid ja ülesandeks leht, kus peal on käemärgid. Edasi seati sammud järgmisesse punkti, meditsiin. Seal ootasid Ruve ja Epp. Seal oli vaja siduda erinevaid haavasid. Ka esimesed võistlejad said seal abi. Nii mõnelgi oli vaja jalgu plaasterdada, sest olid tekkinud villid. Edasi matkati side punkti. Seal oli vaja kaabel vedada teise telefoni juurde ja võtta ühendust. Samuti pidid nad raadiojaamadega ühendust võtma järgmise punktiga, et teada saada kordinaadid. Järgmises punktis ootas neid ees liikumisviisid ja paintball. Sealt suunduti luurele. Vaenlasteks olid märklauad ja üllatus vaenlased, kelleks oli Rapla maleva staabi töötajad. nad olid tulnud loodusesse oma reedet töiselt veetma. Kui luure tehtud, siirduti puhkealale. Seal oli kohustus kõigil püstitada telkmantel, teha endale soe söök, selga panna kuivad riided ja jalga puhtad sokid. Kell 23 algas öörahu. Kell viis oli ühine äratus. Kõik valmistasid endale süüa ja tegid vajalikud ettevalmistused matkaks. Järgmisesse punkti oli umbes 5 km ja siis ootas ees kanuu sõit ca 500 m. Sellega oligi lõpurännak läbitud. Üks võistkond läks kanuuga veel lisa ringile, sest see meeldis neile.

Üks lastest ütles lõpurännaku ajal, et ta ei tule enam pikkadele rännakutele, sest talle ei meeldi need. Aga oskuste laagri pühapäeva matkadele tuleb ta kindlasti.

Kui kõik olid lõpetanud, ootas neid ees soe söök makaronid hakklihaga ja pannkoogid. Kõik lõpetajad said endale sõdurikäsiraamatu.

Oli viis väga tublit last, kes käisid kõik neli oskuste laagrit ja lõpurännaku kohal. Nendele oli eraldi kingitus. Liselle Karjane, Ingrid Kallaste, Mari Metsaäär, Teele Jõesaar ja Romet Metssalu.

Tehtud...ma ei tea, kas hästi või väga hästi, aga ühes olen ma kindel, et me kõik õppisime sellest midagi. Järgmisel aastal siis uue hooga.

Ma tänan kõiki, kes aitasid seda läbi viia ja loomulikult ka osalejaid, sest ilma teieta ei oleks neid laagreid toimunud.