Kaiu KT/NK, Rapla KT ning Märjamaa NK Looduslaagri teine osa Läänemaal Silma õppekeskuses.
Saabusime peale koolipäeva ning ees ootas maitsev kodune õhtusöök. Kõhud täis tegid õppeprogrammi õpetajad lastele sissejuhatuse taaskord ilmavaatlusprogrammi, just nagu suvelgi. Seekord on sügis, ilmad teised ja ilmastikuvaatlus annab teistsuguseid andmeid. Nii alustasimegi taaskord algusest. Esmalt tuleb alati vaadata pilvi, siis sademeid, temperatuuri, tuulesuunda, tuule kiirust, õhuniiskust. Saime ka teda, et õhurõhk ennustab meile, kas ilm muutub või mitte. Oleme ju kuulnud vanemaid inimesi ütlemas: "Luud valutavad, oodata ilmamuutust." Kaja rääkis, et ilmaennustus ja kliimaennustus on täiesti kaks eri asja. Millised on siis erinevused? Ilma ennustatakse lühidalt nii kaheks kolmeks päevaks, kliimat see eest aastaid, siis saab alles järeldusi teha.
Lapsed jagati gruppidesse ja algas õhtune ilmavaatlus. Täna oli selge, pilvitu, soe, sademeteta õhtu. Tänane päikeseloojang värvuselt punakas,mida põhjustavad suured metsapõlengud. Uskumatu, aga õhu kaudu kanduv suits ja tolm kaugelt, kaugelt...
Järgmiseks oli meile organiseeritud ööhäälte kuulamise retk. Taevas kostis veevulinat, seda häält tegid lendavad lagled. Astudes pokult pokule mööda rannaäärt jõudsime lahe äärde. Haiguri huiked. Kas sina tead,mis häält teevad sookured? Jaa, lauldes huikavad, aga lapsed piiksuvad. Ööhämaruses on nii palju hääli. Viuhti tiirlesid meie ümber nahkhiired.Ööliblikate lend näitab,et tõesti on soe sügisõhtu.Väikselt paari kilomeetrisest retkest tagasi tulles, jõime kuuma teed ja nosisime küpsiseid ning vaatasime lühi looduafilmi "Tiivad vete kohal."
Ööjutud, ööhääled, öörahu...
Hommik algas võimlemisega. Peale hommikusööki ootas meid ees kolm väiksemat matkarada: Salajõe, Saare, Tahu. Nendel kolmel matkarajad tutvusime Läänemaa taimestikuga. Roostik, rannaniit, kiviklibune mereäär, tuules õõtsuvad männid ja kahe värviliste marjadega kadakad. Meil Raplamaal on palju erinevusi siinsega.
Peale lõunat algas seenetund. Eks me matkarajadeltki juba leidsime selle tunni jaoks erinevaid seeni. Sai määrata liiki, kas on: ovaalne, munajas, kellukjas, lame ning uurida lähemalt mikroskoobi all. Meil Eestis on enim tuntud soomus kattega seent: kärbseseen, sirmik ja soomusmampel. Saime ka tead, et Hiidmuna on söögiseen. Seeneniidistik ehk mükoriisa võib ulatuda kilomeetrite kaugusele.
Järgmisena korjasid lapsed puulehti. Saime taimeaabitsa abiga määrata, mis liigiga on tegu. Koostasime herbaarlehti nii nagu suvel taimedega.
Õhtul väike matk Saunja õpperajal. Vaatasime puutüve, millel imelikud kollkad- hallikad laigud. Need on samblikud. Üks poistest ütles,et inimesel on jalaseen ja puul puuseen.
Tagasi tulles vaatasime loodusfilmi putukatest. Kuidas röövikust sirgub imeilus liblikas. Kas sina tead,mis vahe on samblikul ja samblal? Meie juba teame.
Viimase päeva hommik viis meid peale hommikusööki Haava tallu. See asub kolme kilomeetri kaugusel õppekeskusest. Haava talu pererahvas võttis meid lahkesti vastu. Käsime läbi suure viinamarjaistanduse. Saime maitsta erinevaid viinamarjade sorte. Mis tõesti, tõesti meie kliimas valmivad. Kõige üllatuslikumad olid imepisikesed "rosin" viinamarjad, maitselt meeldivalt magusad, ilma kivita. Haava talu viljapuu aia rajas Raimu Aas koos abikaasaga. Nüüdseks jätkavad nende elutööd tütar oma perega. Oma koduaeda on nad istutanud aastatega üle tuhande viljapuu. Pirnid valmivad ja neid puuoksalt maitsmiseks korjates tuleb vars keerata taevapoole. Nii ei tee me vilja kandvale oksale haiget. Kuna Raimu armastas ploome, siis viljapuu aias oli enim sorte, üle kahesaja. Eksootilisem vili oli rohekas kollane,kleepuv,mille ovaalse palli sees valmib hall pähkel.
Haava talu õuelt jätkasid lapsed gruppidena väikest matkamängu, kolme kontrollpunktiga.
Ühine külastus rähni sepikotta. Saimegi teada, kuidas rähn lammutab pika nokaga käbi vahelt seemneid välja. Selleks valib ta puuoksa, mis sarnaneb ragulkaga. Ta sätib käbi kahe oksa vahele, et see ei saaks alla kukuda ning vilgas toksimine laastab käbi seemneteni. Hiir see vastu sööb käbilt ainult ülemist panda ja kõige oskuslikumalt sööb käbi orav.
Reede õhtul kui lapsed tegid ilmavaatlust, panid nad kivihunnikusse purgi, millel peal lehter. See on kõige lihtsam moodus koguda sademeid. Muidugi praeguel sügisesel ajal on hommikuti kastene muru, udused õhtud ja tihedasemad vihmahood. Meie kaks eelmist laagripäeva olid sademete vabad. Täna veidi sadas ja oligi aeg üle vaadata kui palju on vihmavett kogunenud purki.
Peale lõuant algas grupitöö,kontrolliti kahe päeva õpitut läbi testi. Üldjoontes võib lastega rahule jääda. Tagasisidering andis kinnituse sellest, et lastele ja meile noortejuhtidele meeldis Silmal väga! Makaronid hakklihaga jäävad ootama järgmist laagrit Silmal,mis võib tulla kiiremini kui me arvatagi oskame.
Tekst ja pildid: Maret Kollin
Lisa kommentaar