3. märtsil, keset kõige mõnusamat koolivaheaega, ärkasid Kohila ja Märjamaa kodutütred varavalges, et sõita üheskoos Tallinna. Tähtis päev ootas ees.
Alustuseks tehti aega parajaks ja jalutati Kuberneri aias ning imetleti vaadet ja Eesti lippu uhkelt lehvimas Pika Hermanni tipus.
Siis oligi aeg nii kaugel, et jõuda viisakalt täpselt kokkulepitud Riigikogu külastusele. Koos giidiga võttis kodutütreid vastu Raplamaa oma riigikogulane Heiki Hepner. Riigikogus piiluti rohketesse koridoridesse, kuulati ohtraid lugusid ja imetleti maja suursugusust. Põnevaim hetk oli kindlasti Riigikogu istungite saali külastamine. Saali interjöör ise on juba vaatamisväärsus omaette, aga ometi oli veelgi põnevam kuulda ja küsida, kus keegi istub ja mis seal istungite saalis tavaliselt toimub. Mitte ainult istumine pole reguleeritud, vaid mõnede ametikandjate jaoks on olemas ka oma uksed.
Päeva kõrghetkeks ja unustamatuks elamuseks kogu eluks oli kodutütarde jaoks Pika Hermanni tornis käimine. Palju palju palju erineva kõrgusega kitsaid astmeid väsitas nii mõnegi pisema tüdruku ära, aga seda suurem oli rõõm tornitippu jõudes. Uhke tunne oli vaadata kõrgelt üle kogu ilusa vanalinna, aga veelgi imelisem oli kiigata ülespoole, kus lehvis rõõmsalt ja majesteetlikult vabadust kuulutades Eesti kõige tähtsam lipp.
Aitäh, Heiki Hepner, selle unustamati külastuse võimalikuks tegemise eest!
Sel päeval käidi veel ka teises väga põnevas kohas - külastati Kiek in de Köki muuseumi ja bastionikäike. Käikudesse oli põnev ajalugu kuhjatud, mis oli ühtaegu nii põnev kui õudne. Muuseumis oleks meelasti kauemgi olnud, aga märkamatult oli päev õhtusse jõudnud ja kõik need lugematud trepid, mida mööda päeval üles ja alla oli käidud, olid vaprat seltskonda korralikult väsitanud. Ees ootas kodutee.
Sellegipoolest sai väsinultki nentida, et oli olnud unustamati päev
Pildid leiad SIIT