Nele Pernits

19. jaanuaril sai kodutütarde organisatsioon 89 aastat vanaks. On täpselt paras hetk mõtlemiseks, mis imeline vägi see on, mis tänapäeval noored ekraani tagant hoopis metsa orienteeruma või sõpradega koos süüa tegema toob. Miks ollakse kodutütred, miks võetakse vastutus olla rühmavanem, miks soositakse oma laste organisatsiooni kuulumist? Lihtne vastus sellele on, sest see on lihtsalt nii äge!

Kodutütred on Kaitseliidu struktuuriüksus, kuhu kuuluvad 7-18 aasta vanused tüdrukud. Juba see on omaette väärtus, et nii suure vanusevahega noored peavad õppima üksteisega arvestama. Üheski muus huviringis, koolis või trennis tegelikult endast nii palju vanemate või noorematega koos ei tegutseta. Kodutütardes võib endale aga saada portsu sõpru ja eeskujusid, kes on sinust umbes 10 aastat vanemad ja oskavad sulle õpetada kõike, mida üks tüdruk metsas, tänaval ja koolis ellujäämiseks peab teadma. Olemasolevad ja lisanduvad sõbrad on kohe kindlasti üks põhjus, miks ollakse kodutütred.

Teine põhjus on huvitav ja ennast proovile panna võimaldav tegevus. Laagrid sise- ja välitingimustes, talvel ja suvel on kindlasti esimesed asjad, mis kodutütarde tegevusega meelde tulevad. Matkad, ekskursioonid, võistlused ja koondused on ainult väike osa kodutütarde arendavast tegevusest. Mida siis eelkõige õpitakse? Kokkuvõtlikult võib öelda, et õpitakse mistahes olukorras hakkama saama – elatakse metsas telgis ja tehakse lõkkel süüa, teatakse ja järgitakse ohutust oma kodus ja tänaval, kohanetakse kiirelt uue olukorra ja uute inimestega. Iga vanem kodutütar oskab anda esmaabi ja orienteeruda ning ei kaota pead, kui midagi ootamatult juhtub.

Päris kindlasti annab kodutütreks olemine julgust ja enesekindlust. Loomulikult, miks ei peakski enesekindlus kasvama, kui sa saad positiivses ja turvalises keskkonnas ennast proovile pannes eduelamuse, mis annabki teadmise, et sa saad hakkama. Kodutütarde tegevuse hea külg on ka mitmekesisus. Päris kindlasti leiab iga tüdruk siit midagi, mis just talle väga meeldib ja milles ta ennast väga heaks saab arendada.

Kui ühelt keskmiselt kodutütrelt küsida, mida te seal kodutütardes teete, vastab ta tõenäoliselt, et õpime igasuguseid huvitavaid asju. Tõepoolest, peamiselt kodutütred just seda teevadki. Õpitakse nii järgu- kui erikatseteks, mida kodutütar oma liikmeks oleku aja jooksul sooritada saab.

Raplamaal tegutsevad kodutütred enamikus suuremates asulates. Alati on võimalus rühmi ka juurde luua, kui aga leidub mõni vabatahtlik aktiivne ja tore inimene, kes tahaks just oma kodukohta kodutütarde rühma teha ja ise noortejuhina tegutsema hakata. Maakonna suurim kodutütarde rühm on Märjamaal. Värskeimad loodud rühmad on Vigalas ja Eidaperes. Aktiivne tegevus toimub veel ka Kohilas, Kaius, Raplas, Keavas ja Kodilas. Rühmade tegevus ja ürituste toimumise sagedus on erinev. Mõnel pool käiakse koos iga nädal, teisal saadakse kokku korra kuus, aga see-eest pikemalt.

Lisaks toimuvad ka maakondlikud üritused, näiteks kevad-, suve- ja sügislaagrid, kuhu kogu maakonna kodutütred ja noorkotkad kokku tulevad. Osaletakse ka üle-eestilistel üritustel, kuhu vaid vähesed maakonnast saavad.

Mis saab kodutütrest siis, kui ta on veetnud organisatsioonis palju vahvaid aastaid ja saab ühel hetkel kodutütreks olemiseks liiga vanaks? Siis on tal võimalus jätkata koos kõigi heade kaaslastega oma teed Naiskodukaitses või Kaitseliidus ja olla ka edaspidi osake riigikaitsest ja teha edasi harjumuspäraseid tegevusi juba täiskasvanute seas.

Kodutütardega saab liituda aasta ringselt. Huvi ja soovi korral tasub ühendust võtta kas kohaliku kodutütarde rühma rühmavanemaga või Rapla maleva instruktoritega.